Kommenteeri

Pidulik laevade paraad ja omanäoline Piirissaar

Õhtuks oli tuul küll vaibunud, ent vastu ööd hakkas see tasapisi jälle tõusma. Kuna Jõmmu pidi sleppi võtma ka parvsauna, mis meie kiirust tublisti langetab, ees ootav teekond Piirissaarele aga pea 40 km ja vastutuul üha tugevnev ning kell 12 pidime olema juba Laaksaares reisijaid peale võtmas, siis otsustasime Kolkjast kella kahe ajal öösel otsad anda ja kursi Piirissaarele võtta. Öö oli tuuline ja veidi udune, ent soe. Reisiseltskond - kokku pealt 20 inimese - puges koidesse, laeva noorus sättis end laevalaele magama ja kaptenid Tom ja Priit olid vaheldumisi tüüris.
Sõit kestis viis tundi ja Piirissaarel maabusime kell seitse hommikul. Priit pani kohe sauna ka küdema, et hommikused ärkajad saaksid sauna hüpata ja väikese sulpsu teha enne kui Jõmmu Laaksaarde esimeste festivalikülaliste ja toitlustaja järgi läheb.
Heleen tegi silmad lahti ja uuris, kas jooksmas jõuab ära käia. Liisa-Lota vastas, et lodi peaks Laaksaarde startime kell 10:30, et mis see kell huvitav on. Kui kella üles leidsime, selgus, et oligi juba 10:30. Aga kuna saun oli soe, siis Heleen hüppas oma suure kotiga lodjalt maha, et jooksmas ära käia ja hiljem saunas käia ja seda edasi kütta. Pidid ju tulema näljased ja palju tööd teinud viikingid jt meremehed. Soovijad tegid hommikuujumise ja asusid teele.
Teel Laaksaarele liitusid Jõmmuga Kolkjast hommikul startinud Arbo-Tuuli Lohelaev ja Turm. Piirisaarelt oli liitunud ka üks kohalik kaater. Tegime kogunemispeatuse Laaksaares, et üheskoos allatuult Piirissaarele tagasi seilata. Jõmmu maabus Ruslani kaunite tromboonihelide saatel. Võtsime reisijad ja toitlustaja pardale ning startisime tagasi. Lodja lastevägi aga ronis kõik Lohelaevale ja Turmale. Viimased aga ei tulnud ega tulnud meile järele. Asja uurides selgus, et Lohelaeva äsja vahetatud mootor tõrkus. Jõmmu heiskas uhkes üksinduses purje - selleks avanes esimest korda võimalus alles festivalisõidu 8. päeval! Tuul oli super ja päikegi piilus pilvede vahelt. Tegime Lohusuu vabatahtlike järvepäästjate kaatriga tiiru ümber lodja, et purjetavat Jõmmut tervenisti kaadrisse saada. Villem, kes laatadel lõõtsamänguga teenitud raha eest oli endale äsja soetanud drooni, harjutas kätt õhust filmimisega. Teadmiseks kõigile, kes laevalt drooni lennutama hakkavad, et kui droon lendab harjumuspäraselt tagasi sinna, kust ta startis, siis laeva seal kindlasti enam ei ole :) Kuidagi õnnestus algajatel droonijuhtidel masin siiski liikuvale lodjale maandada. Teist korda korrati samu operatsioone siis, kui meile jõudsid järgi Lohelaev ja purjetav Turm. Lisaks saabus Eesti väravatest ka Seto Line reisilaev Alfa, kes oli tellimusreisi raames teel Tartust Piirisaarele. Kohale jõudis ka hommikul Kolkjast startinud end Praagal ujumispeatuse teinud Märjuke Kalevi juhtimisel. Gaute pere punane laevuke Naine ning Mario ja tema ungarlasest soodimees oma sportliku svertpurjekaga seilasid juba eespool Piirissaare kanalisse. Sellist reisi- ja hobilaevade kontsentratsiooni Piirissaare lähistel näeb harva. Kauneid fotosid saab vaadata festivali kodulehe galeriist.
Ultrajooksja ja festivali kroonik Heleen jooksis vahepeal läbi kõik suuremad ja väiksemad Piirissaare teed, kogudes saare kohta rekordilised 12 km! Tulemuseks kimp angervaksa teed, peotäis nõmmliiva teed, lisaks sai selgeks, et saar on täis küpseid metsvaarikaid.
Laevastiku sisenemine Piirissaarele oli väga pidulik: kõige ees tuli viikingilaev, järgnes Ruslani pillimängu saatel lodi ja seejärel kõik ülejäänud 6 laevukest.
Üsna pea oli saar rahvast täis, šašlõkk küpses vardas, lapsed ujusid, hüppasid saunaparve katuselt vette, sõitsid surfilauaga. Lodi sõitis kohe uuesti Laaskaarde, et tuua veel reisijaid saarele. Samal ajal käisid juba kohale jõudnud pidulised jalgratastega saart uudistamas, vaarikaid korjamas, jäätist söömas ja jõudsid ringiga uuesti sauna ja ujuma. Nagu tavaks saanu, traalisime ja uurisime vee-elukaid ning meistardasime lodjamudeleid.
Lodja kapten Priit korraldas lastele ja teistele huvilistele lõbusõite kiire päästekaatri peal. Laevu lisandus ja lisandus - kohale jõudis perekond Helmide suuremat sorti laevuke Räpinast, Mare Tartust Lodjakoja sadamast, mõned kaatrid ja jahid Laaksaarest ja Tartust. Sadamas oli ka Veeteede Ameti suur katamaraan, kes päeval saare lähistel navigatsioonimärgistust oli korrastanud. Kahjuks ei saanud Alfa saarele kauemaks jääda ja asutas õhtupoolikul koduteele. Elu kees ja Piirisaare sadam ei ole vist varem nii arvukat laevastikku võõrustanud - festivalipäeva said kirja pea kõik Peipsi reisilaevad ja suuremad lõbusõidualused ning terve hulk väiksemaid paate. Kui kõik pidulised saarele olid jõudnud ja kõhud täis söönud, algas lavaks kohandatud lodjalael Ruslani ja Madise trombooni ja akordionihelidega romantikakontsert. Nagu eestlastele ikka kombeks, ei saanud me alguses vedama, aga pärast ei saanud pidama. Hoogsas rütmis lõi kohe tantsu välismaise päritoluga šašlõkimeister, kes lihatangidega rütmi kaasa naksutas. Vaikselt tekkis tantsulõvisid juurde ja rahvas hakkas ka kaasa laulma. Tore, et kohale oli tulnud ka palju kohalikku saarerahvast - peamiselt vanaemad lapselastega. Erakordselt ilus hetk oli, kui Ruslan laulis mitmehäälselt koos oma vanema tütre Rutega. Pärast kontserti kui rahvas lodja peal istus, et Laaksaarde tagasi sõita, tuli uus spontaanne kontsert, kus Toomas Valk karmoskal ja ansambel Meremehe laulja musitseerisid kaldal, Ruslan lodja peal, rahvas istus ja plaksutas rütmi kaasa. Lodi tahtis startida, kuid ei saanud seda teha enne kui lisalood olid lõppenud. Lodi sai minema, kui lubasime rahvale, et Tom astub uuesti üles juba neljapäeval Värskas Nedsaja külabändi koosseisus.
Vahepeal saarele jäänud inimesed jätkasid pidu. Lapsed, kes olid juba lõuna ajal alustanud, ujusid ööselgi endiselt vees, kasutasid saunamõnusid ja sooritasid katuselt vettehüppeid. Osa festivalikülalisi oli pugenud telkidesse. Lõpuks jätkus pillimängu kella kolmeni öösel...
Piirissaare fotogaleriid näed siit!

Lisa kommentaar

Email again: