Kommenteeri

Lota lota burger ja kummikeks Räpinas

Asusime Värskast teele. Võtsime pardale ka Mirjam Nutovi, kes plaanis järvefestivalist lugu AK tarbeks. Festivali korraldamine nõuab omajagu sebimist, niiet uudiseid tormitsevast maailmast kuulsime alles Mirjamilt. Ilm oli sombune ja puhus tugev pärituul, niipea kui kitsast ja väga sügava minaraalpõhja, ent väga paksu mudakihi ja seega ka madala veega Värska lahest välja saime, heiskasime purjed ja võtsime kursi Salosaarest mööda otse Räpina sadamale. Kapten Toomas ja noormadrus Karl haarasid pillid kaenlasse, seadsid end sisse ja kostitasid meid muusikaga. Niimoodi oli tore kapten Priidu juhtimisel Räpina poole seilata. Sealt sõitis meile vastu veel paar laeva ja eskaadri saatel purjetasime peaaegu sadamamuulideni. 
Festivali avaürituseks Räpina sadamas oli I Räpina regatt vabaklassis. Osales kolm purjekat ja kaks vaprat purjelauda. Regati avamisel ja korraldamisel osales ka Räpina sadama ehituse eestvedaja, elupõline purjetamis- ja laevandusentusiast Teet Helm, kellest Peipsi laeva- ja paadiomanikud kõik väga lugu peavad. Kehvad sadamad on Peipsi laevanduse arengu suurimaid kitsaskohti. Paraku on Peipsi kallastel toimetavate omavalitsusjuhtide seas olnud seni vähevõitu neid, kes oleks pidanud otstarbekaks Euroopa ühele suurimale järvele pääsemiseks sadamaid arendada. Teet Helmi on olnud selles suhtes väheseid erandeid ja Räpina on nüüd oma toreda sadama abil igatahes kujunemas Lõuna-eesti purjetamispealinnaks:) Loodame, et sarnaseid reisi- ja hobilaevanduse arenguks hädavajalikke sadamaid tekib lähitulevikus Peipsile juurde.  
Regati kolmest sõidust õnnestus ära pidada esimene, siis kerkis tuul tormiks ja võistlus katkestati. Reglemendi järgi aga võis regati ka ühe sõiduga toiminuks lugeda ja pea iga osaleja sai uhke karika, kuna igast klassist oligi ainult üks paat. Järgmisel päeval kuulsime, et üks kohalik purjetamisoskustega mees oli sellele regatile kaasa elades otsustanud osta ära ammu plaanitud purjeka ja tuleval aastal ise ka osaleda. Loodame, et tuleval aastal on osalejaid vähemalt topelt sama palju ja et koos Peipsi Festivaliga kujuneb ka Räpina regatist palavalt oodatud traditsiooniline sündmus:)
Õige pea oli ka esimene sõiduseltskond Jõmmu pardal ja nad asusid teele. Teise sõidu ajal jõudis torm kohale ja kolmas sõit lükkus edasi, kuni tuul veidi järgi andis.
Sadamakapten Martin Tuul oli omalt poolt sadamasse kutsunud laevakujulise batuudi lastele ja mitmeid kaupmehi, kes tormituules vapralt friteeritud tinti, mustsõstramoosiga hapendatud kurki ja muud head paremat ning eripärast pakkusid.  
Seadsime üles lodjamudelite meisterdamise ja vee-elustiku uurimise õpitoad, kuhu jagus palju uudistajaid ja meisterdajaid. Õhtune bänd ÄGE BRASS, kes oli eelmisel päeval Tartust paadiga Räpina sadamasse seilanud,  mängis paadis istudes juba päeval oma õhtuse repertuaari läbi. Kohale tulnud soomlased kasutasid võimalust ja tegid mõned tantsud. Sadamast festivalitelkide poole liikudes püüdis pilku Peipsi Kogukonnaköögi välja pandud silt „LOTA LOTA BURGER“. Uudistama tulijad said teada, et siin õpitoas tehakse lutsuburgerit. Kes maitsta tahtis, pidi meistrite juhendamisel burgeri valmis tegema. Tulemuseks olid ülimaitsvad kalaburgerid.
Seekord lisandus meie õpitubade nimekirja ka kummikeksu õpituba, mis on järgmisel aastal kindlasti programmis olemas. Heleeni juhendamisel hakkasid keksu hüppama nii poisid kui tüdrukud. Pärast keksutrenni sai veel jäätist süüa ja algaski õhtune kontsert. Jätkus nii neid, kes jalga keerutasid, kui ka neid, kes kaunil häälel kaasa laulsid. Pärast kontserti lõppu kolis bänd lodja peale ja kontsert jätkus romantikasõidul, mis oli taaskord kuupaisteline, imetore ja romantiline.
Räpina sadama fotogaleriid näed siit!


Lisa kommentaar

Email again: